Lehvitan heade mõtetega, sulle 2007.....tere tulemast 2008

Seekord siis jälle sedasi....hakkabki läbi saama üks erakordne aasta. Jah, tõepoolest ei ole ammu ühe aasta lõpul end nii hästi ja turvaliselt tundnud.

Hea on olla iseendas selgusele jõudnud ja rahus. Rahus kogu maailmaga ja eelkõige iseendaga. Armastuse aeg, tõepoolest.

Mis siis ikka, vaadake tagasi, kui oli hästi, siis olge õnnelikud ja lootke, et läheb nii edasigi, kui oli ...no võib-olla mitte nii hästi, siis hoidke ikka meeled rõõmsad, sest edasi saab ainult paremaks minna :)

Uus aasta tuleb alati uute soovide ja eesmärkidega. Püstitage need enda mõtetes, siis on, mille poole pürgida.

Hoidke oma lähedasi, teisi just seesuguseid teile ei anta. Tunnustage, kui keegi seda vajab ja ärge rääkige sõnagi, kui kellelegi võivad need haiget teha.

Armastage, armastage oma sõpru ja ka võhivõõraid, neid, kellel on natuke kehvemini läinud, kui teil endal. Jagage armastust neile, kes on soojast südamest ühel või teisel põhjusel ilma jäänud. Ärge olge kadedad ja ärge koguge halba enda hinge.

Nii ta siis läheb, see meeletu 2007 :) Tere tulemast 2008!

Ilusaid elamusi aastavahetuseks ja uueks aastaks!

Olge ilusad ja hoidke hinged selged!

Parimate mõtetega, Marrit

Kallis Ave!

Kuulutused leheveergudel kaovad teineteise sisse, seepärast ei lisa me üht kümnete teiste omasuguste sekka, vaid kirjutame nii, nagu tunneme.

Jah, mõned elud saavad ootamatu lõpu.... Mõni lõppeb enne, kui temaga harjudagi jõutakse, teine kestab jälle mõnevõrra kauem, kuid jääb siiski ebaõiglaselt lühikeseks...

Ükskõik mida me ütleme või kirjutame, ei saa me võtta seda valu, mida tunned. Kuigi tahaks, nii väga tahaks Sulle käe õlale panna ja hetkega pühkida kogu raskuse Su õlgadelt. Me saame vaid meenutada, et oleme oma mõtetes Sinuga, paneme oma mõtetes käed ümber Sinu ja kallistame kõvasti, kohe väga kõvasti....

Hoia oma mälestustes kõike head, mida meenutada suudad. See jääb igaveseks Sinuga!

Inglid valvavad nüüd Ago üle!

Marrit, Kai Ailiga, Monika K, Monika U, Merlin ja Kaire

Jõuluaeg - mõtlemise, rahu ja armastuse aeg

Vaikuse ja vaimsuse aeg on käes. Parim aeg aastast, mil enamus meist mõtleb selle üle, mis olnud ja targemad meist teevad plaane ka järgmiseks 12-ks kuuks. Miks ma arvan, et targemad? Sest meie unistused ja eesmärgid saavad täituda vaid siis, kui nad meil olemas on ja mis veelgi parem, kui me need sõnastanud oleme. Kasuks tuleb ka väike pisiasi - soovid võiksid olla reaalsed ;). Alateadlikult alustame me kohe, kui oleme oma eesmärgi sõnastanud, tööd, et see täituks. Seega, soovigem: armastust, ilu, harmooniat, tervist ja õige pisut negatiivsust, mis aitab meile meelde tuletada, kui palju head meil juba olemas on.

Ärge unustage, et vahest võiksime öelda aitäh ka neile sündmustele, mis meie meele tõsiselt mõruks on teinud. Ikka selleks, et juba järgmisel hetkel olla targem ja arukam inimene.

Jõulude paiku paistab kõik helgem. Meil tuleb meelde, et on paljusid, keda võiksime pisikese heateoga aidata. Ja heateoks ei ole vaja muud, kui veidi head tahtmist ja soojust, kõik muu tuleb juba iseenesest. Mõne jaoks on lihtsaim ja käepärasem saata oma telefonilt sõnum 25 krooniga, mõni läheb heategevuskontserdile, mõni annab kerjusele 10 krooni...ja mõni paneb lihtsalt tihastele pekki.... Olge ikka armsad ja ärge unustage neid, kellel ei ole kõike seda, mis meil endal on. Jagamine, andmine toob seletamatu rahu ja rõõmu hinge.

Head on ikka mõnus soovida. Mõnus on mõelda soovimise ajal just nende inimeste peale, kellele sa kõike soovid. Isegi, kui see soov sõnadena kunagi kohale ei jõua, tundub ikka, et kõik kuulevad ja näevad :)

Mõelge jõuluajal iseendale, olge enda vastu ausad ja head, olge õnnelikud ja ärge kartke seda välja näidata. Hoidke endid ja oma lähedasi, neid, kelleta elu oleks poole igavam ja kelleta ei oskaks te tunda neid tundeid, mis on teile osaks saanud.

Parim, mis elul meile pakkuda on, peitub meie enda sees :)

Olge terved ja õnnelikud!
M

..mõni hetk on kohe väga-väga ilus....

Mõtle, kui õnnelik sa oleksid, kui kaotaksid kõik, mida praegu omad - ja saaksid selle uuesti tagasi (tundmatu autor)

On erakordne, kui siiraid inimesi on olemas... Ma olen ütlemata tänulik nende inimeste tundmise pärast!

Ma loodan, et tunned end ära, Sina, kellest ma praegu kirjutan.
Olen ennegi öelnud, et oled kingitus. Nii ongi!


Sa õpid rääkima rääkides, õppima õppides, jooksma joostes, töötama tööd tehes, ja just samamoodi õpid sa armastama.... armastades. Kõik need, kes mõtlevad seda õppida mingil teisel moel, petavad ennast. (Püha Franciscus Salesist)

Rõõmustage!

Kõik on ju tegelikult kohe väga hästi!

No tõepoolest, on ikka vaja käia korraks mõne teise maa mõnes teises linnas, et aru saada, kui hästi endal kõik on. Mis seal siis ikka.

Käisime nädalavahetusel Riias, lihtsalt niisama. Läksime, et olla, nautida ja joosta korraks eemale.

Ükskõik kui palju ma mõtlen nädalavahetuse positiivsetele emotsioonidele, ei saa ma üle ega ümber nendest mahajäänud ja lagunenud majadest, mis paiknevad vaid paar trammipeatust kesklinnast välja liikudes. Nagu elu lõppeks kesklinnaga. Oleks siis olnud kasvõi mõni renoveeritud ja korras elamine, aga ei....

Jõudsin muidugi üsna kiiresti järeldusele, et olen oma ilusa eluga täiesti ära harjunud ja nautisin, edasi sõites, teadmist, et olen väga, väga õnnelik ja et minu kodulinn on lihtsalt armas.


Kui sageli me üldse seisatame ja mõtleme, astume korraks oma elust välja ja vaatame kõrvalseisja pilguga? Kui me nii teeme, siis kui palju jääb järgi neid asju, mille üle tõsist kurbust ja rahulolematust tunda? Kohe päris ausalt vaadates! Ma arvan, et meil kõigil on väga palju, mille üle uhkust, rõõmu ja rahulolu tunda. Me lihtsalt elame oma mõtetes kuskil tulevikus, kus on kõik veel tuhat korda parem. Palju lihtsam ja tervislikum on aga nautida just tänast päeva ja kõike, mis selles head on.

Mida aga teha selle osaga, mis nii suurt rõõmu ei valmista? Tuleb leida iseendas see tõeline põhjus, miks see situatisoon minu ellu tulnud on, mida see hetk mulle tegelikult öelda tahab.

See on ju päris selge, et kui inimene, kes päevad-ööd tööd rabab ja puhata ei oska, lõpuks sellest vaevast haigevoodisse satub, siis seda just sellepärast, et keha enam ei jõua. Meie enda keha ütleb, et nüüd on kõik, nüüd pead puhkama. Miks ei võiks me siis kõikides negatiivsetes olukordades mõelda välja, mida see hetk mulle öelda tahab. See on väga raske, aga mitte võimatu ülesanne. Ja kes harjutab, saab meistriks!!!

Valgust!