The Story of the Pencil
A boy was watching is grandmother write a letter. At one point, he asked: "Are you writing a story about what we've done? Is it a story about me?" His grandmother stopped writing her letter and said to her grandson:"I am writing about you, actually, but more important than the words is the pencil I'm using. I hope you will be like this pencil when you grow up."
Intrigued, the boy looked at the pencil. It didn't seem very special. "but it's just like any other pencil i've ever seen!" "That depends on how you look at things. it has five qualities which, if you manage to hang on to them, will make you a person who is always at peace with the world."
"first quality: you are capable of great things, but you must never forget that there is a hand guiding your steps - this is your inner self!! you are the only one who has control! - This can be your religion if need be i.e. God/Buddha etc."
"second quality: now and then, I have to stop writing and use a sharpener. That makes the pencil suffer a little, but afterwards, he's much sharper. So you, too, must learn to bear certain pains and sorrows, because they will make you a better person."
"third quality: the pencil always allows us to use an eraser to rub out any mistakes. This means that correcting something we did is not necessarily a bad thing; it helps to keep us on the road to justice."
"fourth quality: what really matters in a pencil is not its woodeon exterior, but the graphite inside. so always pay attention to what is happening inside you."
"finally, the pencil's fifth quality: it always leaves a mark. In just the same way, you should know that everything you do in life will leave a mark, so try to be conscious of that and in your every day action."
Tuesday, October 21, 2008
Kiri Jumalale
Sellest on hea poolteist (või isegi kaks) aastat, kui Sulle viimati kirjutasin. Olen tihti Su peale mõelnud ja Sind mõttes tänanud ent oma mõtete paberile panemiseni jõuan alles nüüd.
Ja ega tegelikult vist vahet ei olegi, mil viisil keegi Sinuni jõuab. Küll Sina juba tead.
Kui mulle täna keegi ütles: „Sa oled vist armunud“, siis peab tunnistama, et vastuvaidlemiseks ei olnud põhjust. Ma olen tõesti armunud. Milline imeline tunne!! Ja ma olen tohutult õnnelik, et selle tunde tundmiseks ei pea ma endiselt kellestki ega millestki sõltuma. Olengi täitsa niisama armunud – armastan elu, inimesi, olukordi, millesse ma satun – vahel tobedaid ja naljakaid...ja mis siis. Muidugi võin ma seda tunnet tundes ka konkreetseid inimesi nimetada, aga sellel ei ole vist mõtet. Need inimesed, keda ma armastan, teavad ja tunnevad seda ehk niigi. Ma vähemalt loodan nii ja oma sügaval südames olen kindel, et nii see ongi.
Ma ei tea, kuidas seda arusaadavas keeles öelda, aga ma olen tohutult tänulik selle õnne eest..või selle tunde eest...et elu mind armastab. Ma tea, mida ma pean oma tänu väljendamiseks tegema või ehk ongi see millegi eest, mida ma juba teinud olen (ükskõik, kummal pool tähti) ja see on tänuavaldus mulle?! Ei tea, ja ega tegelikult nii tähtis ei olegi. Tähtis on see, et ma sellest aru saan ja seda nautida oskan...või vähemalt teen endast kõik, et nautida – siiralt ja vabalt.
Sa tead, et on asju, sündmusi ja inimesi, kellest ja millest ma kirjas rääkida ei saa. Aga ma soovin Sulle öelda, et olen tänulik iga õpetuse ja kogemuse eest, mis on sellel teel, mida mööda ma olen otsustanud kõndida. Aitäh!
See tee on tõesti põnev ja just praegu on mul tunne, et hiljuti hargnes rada minu jalge all taaskord kaheks ja ma olen kindel, et minu valitud suund aitab mu jällegi lähemale minu eesmärkideni. Sellest tuleb üks põnev teekond....nii umbes seitsme-aastane (tuginedes isiklikele kogemustele ja võttes arvesse ka targemate teadmised, kulgeb elu 7-aastaste tsüklitena).
Ma usun, loodan ja armastan...ja nii on hea....
Ja Sina minu kallis sõber, ole ikka mulle toeks ja abiks...nii vähe ongi õnneks vaja...
Ja ega tegelikult vist vahet ei olegi, mil viisil keegi Sinuni jõuab. Küll Sina juba tead.
Kui mulle täna keegi ütles: „Sa oled vist armunud“, siis peab tunnistama, et vastuvaidlemiseks ei olnud põhjust. Ma olen tõesti armunud. Milline imeline tunne!! Ja ma olen tohutult õnnelik, et selle tunde tundmiseks ei pea ma endiselt kellestki ega millestki sõltuma. Olengi täitsa niisama armunud – armastan elu, inimesi, olukordi, millesse ma satun – vahel tobedaid ja naljakaid...ja mis siis. Muidugi võin ma seda tunnet tundes ka konkreetseid inimesi nimetada, aga sellel ei ole vist mõtet. Need inimesed, keda ma armastan, teavad ja tunnevad seda ehk niigi. Ma vähemalt loodan nii ja oma sügaval südames olen kindel, et nii see ongi.
Ma ei tea, kuidas seda arusaadavas keeles öelda, aga ma olen tohutult tänulik selle õnne eest..või selle tunde eest...et elu mind armastab. Ma tea, mida ma pean oma tänu väljendamiseks tegema või ehk ongi see millegi eest, mida ma juba teinud olen (ükskõik, kummal pool tähti) ja see on tänuavaldus mulle?! Ei tea, ja ega tegelikult nii tähtis ei olegi. Tähtis on see, et ma sellest aru saan ja seda nautida oskan...või vähemalt teen endast kõik, et nautida – siiralt ja vabalt.
Sa tead, et on asju, sündmusi ja inimesi, kellest ja millest ma kirjas rääkida ei saa. Aga ma soovin Sulle öelda, et olen tänulik iga õpetuse ja kogemuse eest, mis on sellel teel, mida mööda ma olen otsustanud kõndida. Aitäh!
See tee on tõesti põnev ja just praegu on mul tunne, et hiljuti hargnes rada minu jalge all taaskord kaheks ja ma olen kindel, et minu valitud suund aitab mu jällegi lähemale minu eesmärkideni. Sellest tuleb üks põnev teekond....nii umbes seitsme-aastane (tuginedes isiklikele kogemustele ja võttes arvesse ka targemate teadmised, kulgeb elu 7-aastaste tsüklitena).
Ma usun, loodan ja armastan...ja nii on hea....
Ja Sina minu kallis sõber, ole ikka mulle toeks ja abiks...nii vähe ongi õnneks vaja...
Wednesday, September 3, 2008
Pelmeenid Uku moodi
Niisiis...kõik sai alguse muidugi sellest, et olime poes ja valisime midagi õhtuks. Olin juba korvi pannud Saarema pitsakatte, et teha midagi lihtsat, kui Uku ütles, et tema tahab pelmeene. Arutlesime siis natuke, et me otsustasime ju midagi sellest pizzakattest teha, kui Uku teatas, et aga teeme mõlemat. Mõeldud tehtud...ja päris hea...teistmoodi.
Ained (jätkub kolmele suurele kindlasti):
1 pakk pitsakatet (meie kasutasime Saaremaa 450g)
1 pakk Põltsamaa Põngerjaid (sellised väikesed pelmeenid, kindlasti on Kaubamajas ja Comarketis)
2 väikest sibulat
hapukoor
Tee nii:
keeda pelmeenid puljongis
prae sibul ja pitsakate ning lisa keedetud pelmeenid ja prae veel natuke
nüüd tõsta taldrikusse paras ports ja kalla üle hapukoorega (eelista 10%).
Head isu!
Ained (jätkub kolmele suurele kindlasti):
1 pakk pitsakatet (meie kasutasime Saaremaa 450g)
1 pakk Põltsamaa Põngerjaid (sellised väikesed pelmeenid, kindlasti on Kaubamajas ja Comarketis)
2 väikest sibulat
hapukoor
Tee nii:
keeda pelmeenid puljongis
prae sibul ja pitsakate ning lisa keedetud pelmeenid ja prae veel natuke
nüüd tõsta taldrikusse paras ports ja kalla üle hapukoorega (eelista 10%).
Head isu!
"Kui inimene ei meeldi, siis ei tähenda see, et tegemist on halva inimesega"
Kujutage ette, et saabusite äsja suure laevaga reisisadamasse. Inimesed liiguvad väljapääsu suunas erineva kiirusega ja erineva pagasiga. Mõnest tuleb teil mööda minna, mõnda tuleb mööda lasta, mõni ärritab teid oma kogukuse ja aeglusega, mõni liigub hoopis vastassuunas. Teil ei tule pähegi hakata nõudma kõigilt liikumist teile vajalikus suunas ja teile sobiva kiirusega. Te laveerite väljapääsu suunas, otsides lihtsalt endale sobivat „voolu“.
Nii on ka elus. Teie ning teid ümbritsevad inimesed olete reisijad suures reisisadamas nimega inimkond. Igaühel on oma eesmärk, pagas, reisikaaslased ning kindel liikumiskiirus.
Elus on nii, et teie sugulased, lähedased, kaastöötajad ei liigu sageli teiega ühes suunas. Nende liikumiskiiruski on teie omast erinev: nad liiguvad kas liiga aeglaselt ja jäävad jalgu või tormavad teile otsa. Mida inimesed sel puhul teevad? Ärrituvad, solvuvad, võitlevad, riidlevad - ühesõnaga – nõuavad. Nõuavad järele mõtlemata, et kõik, kelle saatus on kokku toonud, astuksid ühte sammu. Nõuavad mõistusevastaselt, et neil kõigil oleks pilet ühele laevale, ühte kajutisse ja ühele kohale.
Igale siia maailma sündinud inimesele annab Loodus kaasa pileti just sellele inimesele reserveeritud kohale kindlal marsruudil. Sotsiaalse keskkonna tähtsust inimese arengus arvestades on just nimelt loodusseaduste otstarbekohasus kujundanud inimesed, kes ei ole teineteisega sarnased ja kellel elus on erinevad eesmärgid ning huvid.
Lihtsalt ütlusega, et kõik inimesed on erinevad, pole õieti midagi öeldud. Selle ütlusega ollakse põhimõteliselt nõus seni, kuni kohatakse eluteel inimest, kes ei meeldi. Tavaliselt on mittemeeldiv inimene vaid meist erinev inimene, kes ei toimi teatud olukorras nii nagu me temalt ootame või soovime ning purustab oma käitumisega meie teatud lootused, ootused, illusioonid või põhimõtted. Lihtsat reeglit „kõik inimesed on erinevad“ on nüüd kohutavalt raske enesele tunnistada.
Me pigem süüdistame seda inimest kõikides pattudes ja kuulutame ta oma vaenlaseks kui teeme temaga mõistlikku vastastikku kasulikku koostööd või eemaldume temast rahulikult ilma negatiivsete emotsioonideta, tunnistades, et see inimene pole lihtsalt meie kaaslane.
Isiksusetüübi määramine aitab inimesi tundma õppida ja teadvustada vastuseid küsimustele: „Kes ma olen?, „Kes mind ümbritseb?“, ning sellest lähtudes – „Kuidas toimida?“ Leides vastuseid nendele küsimustele saab jõuda peamisele: „Millisele marsruudile me peaksime kiirustama ning kes peaksid olema meie kaaslased?“ Me ei pea siis elama pimesi, kuna mõistame, kuhu ning millise kiirusega peame liikuma ning teadvustame teistele esitatavate „elada minu reeglite järgi“ nõudmiste ja üleskutsete mõttetust. Jätame oma kaasinimesed rahule ning korraldame enda elu! See on üleskutse realiseerida kaasasündinud potentsiaal, sest just selles on meie siia ilma tuleku mõtte.
Missiooni täitmiseks peab inimene teadma ja oskuslikult kasutama oma tugevaid külgi ning neid õieti diagnoosima, tunnistama enda juures nõrku ja tugevaid külgi. See on tunduvalt keerulisem ja tõsisem, kui alguses tundub. Lõviosa probleeme ja õnnetusi tuleb ekslikust enesehinnangust, hinnatakse üle ühed omadused ja alahinnatakse teisi.
Siit ka vead elukaaslase või eriala valimisel, arusaamatused sõprade ja lähedastega ning sellest tulenevad muud probleemid. Te tunnete end üha rohkem õnnetuna, sagedamini külastavad haigused, kestvalt jälitab küsimus: „Mille eest?“. Tuntud lugu?
Peame kõigepealt tunnistama, et me tuleme siia maailma teatud omaduste komplektiga ehk omamoodi lähteinfoenergeetilise maatriksiga ning ümbritsev maailm ootab meilt abi seal, kus me oleme tugevad ja on valmis tulema appi seal, kus me oleme nõrgad.
Teadvustades iseenese tõelist olemust, hakkame teadvustama, milleks me maailmas oleme. Oleme võimelised valima tegevusvaldkonda, kus oleme tõepoolest tugevad, andekad, energilised ja seega resultatiivsed ning millega tegeledes meil õnnestub teostada kaks unelmate soovi – olla tark ja rikas.
Osates määrata oma tüüpi õpime me lugema, mis on kirjutatud meie elupiletile ehk eksimatult leidma oma sadamat, laeva, kajutit, et sõita iseenda, aga mitte võõrasse tulevikku.
“Tunne iseennast ja teisi inimesi!” koduleht on kutse reisile iseenda tundmise juurde vahepeatusega teiste tundmise juures. Reisi sihtsadam on olla tark ja võimekas, terve ning rikas.
Head avastamisrõõmu!
Nii on ka elus. Teie ning teid ümbritsevad inimesed olete reisijad suures reisisadamas nimega inimkond. Igaühel on oma eesmärk, pagas, reisikaaslased ning kindel liikumiskiirus.
Elus on nii, et teie sugulased, lähedased, kaastöötajad ei liigu sageli teiega ühes suunas. Nende liikumiskiiruski on teie omast erinev: nad liiguvad kas liiga aeglaselt ja jäävad jalgu või tormavad teile otsa. Mida inimesed sel puhul teevad? Ärrituvad, solvuvad, võitlevad, riidlevad - ühesõnaga – nõuavad. Nõuavad järele mõtlemata, et kõik, kelle saatus on kokku toonud, astuksid ühte sammu. Nõuavad mõistusevastaselt, et neil kõigil oleks pilet ühele laevale, ühte kajutisse ja ühele kohale.
Igale siia maailma sündinud inimesele annab Loodus kaasa pileti just sellele inimesele reserveeritud kohale kindlal marsruudil. Sotsiaalse keskkonna tähtsust inimese arengus arvestades on just nimelt loodusseaduste otstarbekohasus kujundanud inimesed, kes ei ole teineteisega sarnased ja kellel elus on erinevad eesmärgid ning huvid.
Lihtsalt ütlusega, et kõik inimesed on erinevad, pole õieti midagi öeldud. Selle ütlusega ollakse põhimõteliselt nõus seni, kuni kohatakse eluteel inimest, kes ei meeldi. Tavaliselt on mittemeeldiv inimene vaid meist erinev inimene, kes ei toimi teatud olukorras nii nagu me temalt ootame või soovime ning purustab oma käitumisega meie teatud lootused, ootused, illusioonid või põhimõtted. Lihtsat reeglit „kõik inimesed on erinevad“ on nüüd kohutavalt raske enesele tunnistada.
Me pigem süüdistame seda inimest kõikides pattudes ja kuulutame ta oma vaenlaseks kui teeme temaga mõistlikku vastastikku kasulikku koostööd või eemaldume temast rahulikult ilma negatiivsete emotsioonideta, tunnistades, et see inimene pole lihtsalt meie kaaslane.
Isiksusetüübi määramine aitab inimesi tundma õppida ja teadvustada vastuseid küsimustele: „Kes ma olen?, „Kes mind ümbritseb?“, ning sellest lähtudes – „Kuidas toimida?“ Leides vastuseid nendele küsimustele saab jõuda peamisele: „Millisele marsruudile me peaksime kiirustama ning kes peaksid olema meie kaaslased?“ Me ei pea siis elama pimesi, kuna mõistame, kuhu ning millise kiirusega peame liikuma ning teadvustame teistele esitatavate „elada minu reeglite järgi“ nõudmiste ja üleskutsete mõttetust. Jätame oma kaasinimesed rahule ning korraldame enda elu! See on üleskutse realiseerida kaasasündinud potentsiaal, sest just selles on meie siia ilma tuleku mõtte.
Missiooni täitmiseks peab inimene teadma ja oskuslikult kasutama oma tugevaid külgi ning neid õieti diagnoosima, tunnistama enda juures nõrku ja tugevaid külgi. See on tunduvalt keerulisem ja tõsisem, kui alguses tundub. Lõviosa probleeme ja õnnetusi tuleb ekslikust enesehinnangust, hinnatakse üle ühed omadused ja alahinnatakse teisi.
Siit ka vead elukaaslase või eriala valimisel, arusaamatused sõprade ja lähedastega ning sellest tulenevad muud probleemid. Te tunnete end üha rohkem õnnetuna, sagedamini külastavad haigused, kestvalt jälitab küsimus: „Mille eest?“. Tuntud lugu?
Peame kõigepealt tunnistama, et me tuleme siia maailma teatud omaduste komplektiga ehk omamoodi lähteinfoenergeetilise maatriksiga ning ümbritsev maailm ootab meilt abi seal, kus me oleme tugevad ja on valmis tulema appi seal, kus me oleme nõrgad.
Teadvustades iseenese tõelist olemust, hakkame teadvustama, milleks me maailmas oleme. Oleme võimelised valima tegevusvaldkonda, kus oleme tõepoolest tugevad, andekad, energilised ja seega resultatiivsed ning millega tegeledes meil õnnestub teostada kaks unelmate soovi – olla tark ja rikas.
Osates määrata oma tüüpi õpime me lugema, mis on kirjutatud meie elupiletile ehk eksimatult leidma oma sadamat, laeva, kajutit, et sõita iseenda, aga mitte võõrasse tulevikku.
“Tunne iseennast ja teisi inimesi!” koduleht on kutse reisile iseenda tundmise juurde vahepeatusega teiste tundmise juures. Reisi sihtsadam on olla tark ja võimekas, terve ning rikas.
Head avastamisrõõmu!
Unistus...
Ühes armsas linnas, Eestis, on üks väike pood. Selle poe nimi on Õnne tuba ja see asub ühes puumajas. See on minu ja Kai pood, ent keegi kolmas on ka meiega. Poel on taga- või kõrvaltuba - see on minu töötuba, kus ma jagan midagi endast. Ma ei tea veel, mis see täpselt on, aga ma lähen ju sügisel kooli ;). Poe seinal on stend, kus on minu lugu ja kuhu igaüks saab jätta kuulutusi või infot huvitavate asjade kohta. Poe ühes nurgas on lauake ja paar tooli, ehk isegi pakume teed. Kui ei, siis saab seal lihtsalt istuda, raamatuid lehitseda või muidu olla. Seal on kõigil hea olla.
See ongi minu unistus ja see linn on Tartu.
Olge päikseks!
See ongi minu unistus ja see linn on Tartu.
Olge päikseks!
Kui hommik toob armastust...
On septembrikuu hommik. Täiesti tavaline. Üks poiss ja üks ema teevad tavapäraseid hommikusi toimetusi. Tavapärasel ajal väljuvad nad kodust, et minna lasteaeda ja tööle. Teekondki möödub tavapäraste vestluste saatel, tavapäraselt rõõmsa meeleoluga.
Ema ja laps jõuavad lasteaeda. Tavapäraselt läheb laps rühma uksele, tervitab kõiki ja asub riideid vahetama. Nüüd tema tuju muutub. Ta on selgelt kurb ja rusutud. Ema uurib, mis teda vaevab, kuid saab vastuseks vaid, et laps on väsinud. Ema pakub, et ta saab ju kohe pisut pikali heita ja puhata. Laps vahetab riideid edasi ning on endiselt nukker. Aeg on hüvasti jätta. Vahepeal on tulnud ka õpetaja lapsele vastu, et koos ema ära saata ja rühma siseneda. Lapse suunurgad on võtnud suuna maa poole ja ema küsimuse peale, et mis lahti on, hakkab ta nutma. Nüüd uurivad ema ja õpetaja koos, et mis on ühe kuueaastase poisi nutu taga. Kordamööda üritavad nad esitada küsimusi, kas on asi kelleski, kas keegi on midagi teinud talle jne. Laps nuuksub ja ütleb:“ Mulle väga meeldib Liliaga mängida.“ Ema:“Kas sa nutad sellepärast, et sulle väga meeldib Liliaga mängida ja teda ei ole veel?“ Laps:“Jah!“
See lugu on tunnetest, armastusest ja teineteise hoidmisest.
Märka armastust ja jaga seda!
Päikest sügisesse,
Alati teie,
Marrit
3. septembril on ilm pilvine, aga soe....loodame parimat
Ema ja laps jõuavad lasteaeda. Tavapäraselt läheb laps rühma uksele, tervitab kõiki ja asub riideid vahetama. Nüüd tema tuju muutub. Ta on selgelt kurb ja rusutud. Ema uurib, mis teda vaevab, kuid saab vastuseks vaid, et laps on väsinud. Ema pakub, et ta saab ju kohe pisut pikali heita ja puhata. Laps vahetab riideid edasi ning on endiselt nukker. Aeg on hüvasti jätta. Vahepeal on tulnud ka õpetaja lapsele vastu, et koos ema ära saata ja rühma siseneda. Lapse suunurgad on võtnud suuna maa poole ja ema küsimuse peale, et mis lahti on, hakkab ta nutma. Nüüd uurivad ema ja õpetaja koos, et mis on ühe kuueaastase poisi nutu taga. Kordamööda üritavad nad esitada küsimusi, kas on asi kelleski, kas keegi on midagi teinud talle jne. Laps nuuksub ja ütleb:“ Mulle väga meeldib Liliaga mängida.“ Ema:“Kas sa nutad sellepärast, et sulle väga meeldib Liliaga mängida ja teda ei ole veel?“ Laps:“Jah!“
See lugu on tunnetest, armastusest ja teineteise hoidmisest.
Märka armastust ja jaga seda!
Päikest sügisesse,
Alati teie,
Marrit
3. septembril on ilm pilvine, aga soe....loodame parimat
Thursday, May 29, 2008
tore, et ma ikka lõpuks leidsin lingi "forgot your password?"....muidu olekski see blogi otsa saanud :).
Aga ei, seekord saan lihtsalt edasi elada teadmisega, et olen erakordselt täiuslik blondiin.
A hea, et see just täna juhtus, sest just täna ma mõtlesin, et vot kui veel oma blogisse sisse pääseks, küll siis kirjutaks :) ha ha ha
Mis seal ikka...jälle või ikka on hea olla ja on hea tunda, et oled eriline...ja just sellepoolest eriline, et sind ümbritsevad sellised fantastilised inimesed. Inimesed, kes armastavad, inimesed, kes imetlevad, kes ootavad ja loodavad, kes kiidavad ja paitavad, kes on lihtsalt need imelised olendid, kes ikka ja jälle sulle märku annavad, et siit ilmast ei tasu ennem lahkuda, kui su keha on juba lihtsalt nii vana ja väeti, et enam ei jaksa :). Ärge muretsega, mul ei olnud varem plaaniski:).
Viimasel ajal on palju tööd tehtud ja palju ilmas rännatud, palju kodust ja perest eemal oldud ja palju uusi kogemusi hangitud. Mõnus.
Ja ega ma nüüd esimese hooga ei tahtnudki muud öelda, et jumal tänatud, et ma uue salasõna sain:)
Ei, ei, ei ....tegelikult juhtus täna veel midagi....või noh, mis siin nüüd siis mul niiväga ikka juhtus...rohkem on kellelgi teisel juhtunud. aga et ta mul palju lobiseda ei lubanud, siis vaikingi nagu haud ja soovin lihtsalt omaenda mõtetes talle palju palju armastust, jõudu, head meelt, sooja südant, head tervist ja õnne. Kui tervist ja õnne jätkub, siis kõik muu on ka hästi. Onju!
Aga eks ma siis kirjutan jälle :)
Aga ei, seekord saan lihtsalt edasi elada teadmisega, et olen erakordselt täiuslik blondiin.
A hea, et see just täna juhtus, sest just täna ma mõtlesin, et vot kui veel oma blogisse sisse pääseks, küll siis kirjutaks :) ha ha ha
Mis seal ikka...jälle või ikka on hea olla ja on hea tunda, et oled eriline...ja just sellepoolest eriline, et sind ümbritsevad sellised fantastilised inimesed. Inimesed, kes armastavad, inimesed, kes imetlevad, kes ootavad ja loodavad, kes kiidavad ja paitavad, kes on lihtsalt need imelised olendid, kes ikka ja jälle sulle märku annavad, et siit ilmast ei tasu ennem lahkuda, kui su keha on juba lihtsalt nii vana ja väeti, et enam ei jaksa :). Ärge muretsega, mul ei olnud varem plaaniski:).
Viimasel ajal on palju tööd tehtud ja palju ilmas rännatud, palju kodust ja perest eemal oldud ja palju uusi kogemusi hangitud. Mõnus.
Ja ega ma nüüd esimese hooga ei tahtnudki muud öelda, et jumal tänatud, et ma uue salasõna sain:)
Ei, ei, ei ....tegelikult juhtus täna veel midagi....või noh, mis siin nüüd siis mul niiväga ikka juhtus...rohkem on kellelgi teisel juhtunud. aga et ta mul palju lobiseda ei lubanud, siis vaikingi nagu haud ja soovin lihtsalt omaenda mõtetes talle palju palju armastust, jõudu, head meelt, sooja südant, head tervist ja õnne. Kui tervist ja õnne jätkub, siis kõik muu on ka hästi. Onju!
Aga eks ma siis kirjutan jälle :)
Saturday, March 1, 2008
Tumm (Kati Jõemaa)
jah, see mis vaevab alatasa pead
on tegelikult südames, kas tead
et ööd on mustad mered, kalad sees
nad ujuvad, need täheloomad vees
on puudutusi hinges puudu mul
ei ole jäänud kedagi, kes oleks hull
et lubaks sosistada nime üle vee
kes mõistaks, olen sõnatu ta ees
ma merehädaliseks vete peale jään
öökurbus õlgadel ja murdunud hääl
sest kaldale ei saagi minna koos
näed, upub iga igatsus mu loos
must meri, aina kalad ja korallid
tumm loom ma olen, jah, tean ise, kallis
see südames on, mitte üle huule
sa kuula tuult ja ütle, mida kuuled
on tegelikult südames, kas tead
et ööd on mustad mered, kalad sees
nad ujuvad, need täheloomad vees
on puudutusi hinges puudu mul
ei ole jäänud kedagi, kes oleks hull
et lubaks sosistada nime üle vee
kes mõistaks, olen sõnatu ta ees
ma merehädaliseks vete peale jään
öökurbus õlgadel ja murdunud hääl
sest kaldale ei saagi minna koos
näed, upub iga igatsus mu loos
must meri, aina kalad ja korallid
tumm loom ma olen, jah, tean ise, kallis
see südames on, mitte üle huule
sa kuula tuult ja ütle, mida kuuled
Öötäht (Üllar Saaremäe)
veel valgust täis
taevakaar mu eel
veel selgust näib
ootavat minu meel
tuul tuikab mööda
öö on peagi käes
küsib kuidas sinul läeb
küsib kuidas sinul läeb
öös ainus täht
vaatab mind mu teel
veel tõusmas on
eluhind minu sees
päev lendab mööda
öö on peagi käes
küsib kuidas sinul läeb
küsib kuidas minul läeb
veel palun sind ootaja
üks päev
veel palun sind
oota ja küll siis näed
aeg tiksub mööda
öö on peagi käes
tuul tuikab mööda
küsib kuidas minul läeb
küsib kuidas minul läeb
taevakaar mu eel
veel selgust näib
ootavat minu meel
tuul tuikab mööda
öö on peagi käes
küsib kuidas sinul läeb
küsib kuidas sinul läeb
öös ainus täht
vaatab mind mu teel
veel tõusmas on
eluhind minu sees
päev lendab mööda
öö on peagi käes
küsib kuidas sinul läeb
küsib kuidas minul läeb
veel palun sind ootaja
üks päev
veel palun sind
oota ja küll siis näed
aeg tiksub mööda
öö on peagi käes
tuul tuikab mööda
küsib kuidas minul läeb
küsib kuidas minul läeb
Wednesday, February 27, 2008
Inimesed on erilised...
...just sellisele arusaamisele (taaskord) ma jõudsin. Kohtume ju iga päev sadade erinevate inimestega (no vähemalt linnainimesed) ja paljudele nendele inimestele anname me ka mingi hinnangu, mis sõltub sajast erinevast asjast alustades ilmast ja lõpetades iseendaga.
Ja tegelikult ei tea me nendest inimestest mitte midagi. Me otsustame, et see inimene on selline või teistsugune, ta meile kas meeldib või ei meeldi...no mõne osas jääme ka kahevahele. Aga me anname mingi hinnangu, ilma, et me tegelikult oleksime inimesega sõnagi vahetanud. See on ikka täitsa kummaline, kusjuures enamasti, kui meil on võimalus inimest ka tundma õppida, meie arvamus muutub 100%...eriti, kui me oleme esialgu arvanud, et tegemist ei ole päris "normaalse" inimesega.
Ma ei taha siinkohal tuua väga konkreetset näidet, mida ma kogesin, aga pean tunnistama, et just täna arvasin ma ühe inimese kohta tema välimuse kohta üht...ja kui mul tekkis võimalus temaga põgusalt tutvuda (väga põgusalt), nägin ma, et tegemist on ääretult värvika tüübiga, kellega võiks teinekordki vestelda....
Ja ilmselt selline ma olengi...nagu paljud teisedki - pealiskaudne. Mitte et ma nüüd ennast risti lööma hakkaks, aga lihtsalt...
Vähemalt edaspidi proovin ma välimuse järgi otsustamist vältida ja püüan ennekõike uskuda inimesest head, tulgu siis hiljem välja mistahes...
Aga nagu ikka...soovin ma, et oleksid arukas, armastav ja tore...nagu ikka :)
Tervist soovides,
Marrit
Ja tegelikult ei tea me nendest inimestest mitte midagi. Me otsustame, et see inimene on selline või teistsugune, ta meile kas meeldib või ei meeldi...no mõne osas jääme ka kahevahele. Aga me anname mingi hinnangu, ilma, et me tegelikult oleksime inimesega sõnagi vahetanud. See on ikka täitsa kummaline, kusjuures enamasti, kui meil on võimalus inimest ka tundma õppida, meie arvamus muutub 100%...eriti, kui me oleme esialgu arvanud, et tegemist ei ole päris "normaalse" inimesega.
Ma ei taha siinkohal tuua väga konkreetset näidet, mida ma kogesin, aga pean tunnistama, et just täna arvasin ma ühe inimese kohta tema välimuse kohta üht...ja kui mul tekkis võimalus temaga põgusalt tutvuda (väga põgusalt), nägin ma, et tegemist on ääretult värvika tüübiga, kellega võiks teinekordki vestelda....
Ja ilmselt selline ma olengi...nagu paljud teisedki - pealiskaudne. Mitte et ma nüüd ennast risti lööma hakkaks, aga lihtsalt...
Vähemalt edaspidi proovin ma välimuse järgi otsustamist vältida ja püüan ennekõike uskuda inimesest head, tulgu siis hiljem välja mistahes...
Aga nagu ikka...soovin ma, et oleksid arukas, armastav ja tore...nagu ikka :)
Tervist soovides,
Marrit
Tuesday, February 26, 2008
jätan siia lingi ühe lauluvideoni jõudmiseks: http://www.youtube.com/watch?v=EX5r8klSSZQ.
Et siis kommentaarid on liigsed....
olge terved, hoidke ja armastage oma lähedasi ja kodu....ja kui võimalik, siis pakkuge head oma südamest ka neile, kellele seda on väga vaja...
Et siis kommentaarid on liigsed....
olge terved, hoidke ja armastage oma lähedasi ja kodu....ja kui võimalik, siis pakkuge head oma südamest ka neile, kellele seda on väga vaja...
Wednesday, January 2, 2008
Mees ja Jumal
Autorit nimetada ei oska, aga lugu on järgmine....
Suvepäeval, liivaluitel, merekalda peal,
mees ja Jumal kahekesi jalutasid seal.
Olid juba hulga aega käinud sedasi,
korraga mees üle õla vaatas tagasi.
Vaatas taha, nägi pilvi, merd ja laineid vees,
nägi kahte jäljerada liivakalda sees.
Ühed jäljed katkemata tee peal püsisid,
aga teised vahel tulid, vahel kadusid.
Mõtles mees, mis hakkan peale oma eluga,
kui nii kaua olen pidan´d käima üksinda.
Küsis siis: „Oh armas Jumal, vasta mulle sa,
miks mind siis kui raske oli, võtsid hüljata?
Miks mind jätsid meeleheites üksi kõndima?
Miks mu kõrvalt halval ajal läksid ära sa?“
Vastas jumal: „Armas sõber, palun andesta,
et sind siis, kui olid väsind kandsin süles ma!“
mees ja Jumal kahekesi jalutasid seal.
Olid juba hulga aega käinud sedasi,
korraga mees üle õla vaatas tagasi.
Vaatas taha, nägi pilvi, merd ja laineid vees,
nägi kahte jäljerada liivakalda sees.
Ühed jäljed katkemata tee peal püsisid,
aga teised vahel tulid, vahel kadusid.
Mõtles mees, mis hakkan peale oma eluga,
kui nii kaua olen pidan´d käima üksinda.
Küsis siis: „Oh armas Jumal, vasta mulle sa,
miks mind siis kui raske oli, võtsid hüljata?
Miks mind jätsid meeleheites üksi kõndima?
Miks mu kõrvalt halval ajal läksid ära sa?“
Vastas jumal: „Armas sõber, palun andesta,
et sind siis, kui olid väsind kandsin süles ma!“
Subscribe to:
Posts (Atom)
