Mees ja Jumal

Autorit nimetada ei oska, aga lugu on järgmine....

Suvepäeval, liivaluitel, merekalda peal,
mees ja Jumal kahekesi jalutasid seal.
Olid juba hulga aega käinud sedasi,
korraga mees üle õla vaatas tagasi.
Vaatas taha, nägi pilvi, merd ja laineid vees,
nägi kahte jäljerada liivakalda sees.
Ühed jäljed katkemata tee peal püsisid,
aga teised vahel tulid, vahel kadusid.
Mõtles mees, mis hakkan peale oma eluga,
kui nii kaua olen pidan´d käima üksinda.
Küsis siis: „Oh armas Jumal, vasta mulle sa,
miks mind siis kui raske oli, võtsid hüljata?
Miks mind jätsid meeleheites üksi kõndima?
Miks mu kõrvalt halval ajal läksid ära sa?“
Vastas jumal: „Armas sõber, palun andesta,
et sind siis, kui olid väsind kandsin süles ma!“