Sellest on hea poolteist (või isegi kaks) aastat, kui Sulle viimati kirjutasin. Olen tihti Su peale mõelnud ja Sind mõttes tänanud ent oma mõtete paberile panemiseni jõuan alles nüüd.
Ja ega tegelikult vist vahet ei olegi, mil viisil keegi Sinuni jõuab. Küll Sina juba tead.
Kui mulle täna keegi ütles: „Sa oled vist armunud“, siis peab tunnistama, et vastuvaidlemiseks ei olnud põhjust. Ma olen tõesti armunud. Milline imeline tunne!! Ja ma olen tohutult õnnelik, et selle tunde tundmiseks ei pea ma endiselt kellestki ega millestki sõltuma. Olengi täitsa niisama armunud – armastan elu, inimesi, olukordi, millesse ma satun – vahel tobedaid ja naljakaid...ja mis siis. Muidugi võin ma seda tunnet tundes ka konkreetseid inimesi nimetada, aga sellel ei ole vist mõtet. Need inimesed, keda ma armastan, teavad ja tunnevad seda ehk niigi. Ma vähemalt loodan nii ja oma sügaval südames olen kindel, et nii see ongi.
Ma ei tea, kuidas seda arusaadavas keeles öelda, aga ma olen tohutult tänulik selle õnne eest..või selle tunde eest...et elu mind armastab. Ma tea, mida ma pean oma tänu väljendamiseks tegema või ehk ongi see millegi eest, mida ma juba teinud olen (ükskõik, kummal pool tähti) ja see on tänuavaldus mulle?! Ei tea, ja ega tegelikult nii tähtis ei olegi. Tähtis on see, et ma sellest aru saan ja seda nautida oskan...või vähemalt teen endast kõik, et nautida – siiralt ja vabalt.
Sa tead, et on asju, sündmusi ja inimesi, kellest ja millest ma kirjas rääkida ei saa. Aga ma soovin Sulle öelda, et olen tänulik iga õpetuse ja kogemuse eest, mis on sellel teel, mida mööda ma olen otsustanud kõndida. Aitäh!
See tee on tõesti põnev ja just praegu on mul tunne, et hiljuti hargnes rada minu jalge all taaskord kaheks ja ma olen kindel, et minu valitud suund aitab mu jällegi lähemale minu eesmärkideni. Sellest tuleb üks põnev teekond....nii umbes seitsme-aastane (tuginedes isiklikele kogemustele ja võttes arvesse ka targemate teadmised, kulgeb elu 7-aastaste tsüklitena).
Ma usun, loodan ja armastan...ja nii on hea....
Ja Sina minu kallis sõber, ole ikka mulle toeks ja abiks...nii vähe ongi õnneks vaja...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Tere, lugesin Su kommi. Aitäh:)
Kunagi ma selleks Sunshine.kolhoos.ee saidi lõingi. Et ennast ja ehk ka teisi aidata.
:)
Müüd endal jälle olukord, kus asjad käest libisenud... hakkasin taas otsima, kuidas oma elu õnnelikumalt elada. Vastused on ikka enda sees.. aga alati ei leia me esimese hooga sinna teed.
Post a Comment